Foto: Tiit Veermäe / ETA /Õhtuleht arhiiv
Eesti
19. august 2020, 00:07

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas algas 1991. aasta augustiputš

Riigipöörajatel olid Moskvas kiired ajad: 20. augustil 1991 taheti uuele liidulepingule alla kirjutada. 19. augustil ärkas imestunud NSV Liit, kuulates alatihti korratavat kolme teadaannet. A) liidulepingu kohta on tõsiseid märkusi ja see tuleb seega uuesti läbi vaadata, B) rahvale tundmatu asepresident Gennadi Janajev täidab nüüd Gorbatšovi ülesandeid, kelle tervis on käest ära ja C) loodud on kuuekuulise eriolukorra ajal riiki juhtiv komitee. Ühtaegu hakkas Moskvasse liikuma sõjavägi.

Eestis teatas raadio toimuvast kell 6.45 hommikul. Siin ei muutunud miski ning tänavail polnud tanke. Rahvas võttis asja rahulikult. Pigem peeti Moskva juttu loraks. Mõni oli võib-olla pisut hirmunud. Teatati: putš on seadusevastane ja seega tuleb täita vaid Eesti seadusi.

Ainus kohal olev riigijuht oli Arnold Rüütel. Peaminister Edgar Savisaar viibis parasjagu Stockholmis, välisminister Lennart Meri aga Helsingis. Seetõttu helistas Balti sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Fjodor Kuzmin Rüütlile ja nõudis, et kõik koosolekud keelataks ja rahvalt korjataks relvad ära.  

Nagu vastuseks kuulutati aga Tallinnas rahvale: iseseisvuse taastamine jätkub. Rüütel ütles ülemnõukogus, et Eesti toetab Boriss Jeltsinit, kes kutsus rahva erakorralise seisukorra komiteele vastu hakkama. Kodukaitse ja vabatahtlikud läksid Toompeale ning raadio- ja telemaja juurde valvesse.