Tallinnale lajatas karm käsk: olgu Stalini väljak ja lahmakas Nõukogude maja olemas!

Oleks läinud sajandi 40. aastatel Tallinna muutmiseks kavandatud plaan ellu viidud, ei tunneks me linna enam ära. Moskva plaanikomitee oli ette andnud, et Tallinna tuleb 300 000 elanikku ja selle alusel siis planeeritigi. Kõige hullem muutus olnuks Viru väljakul paiknev hiiglaslik monstrum, suuresti praeguse Viru keskuse kohal ja kaugemalgi – rahvakomissariaatide maja. Selle juures, Mere puiestee teljel, kõrgunuks kirikutorni mõõtu Suure Isamaasõja monument. Autod saaliksid aga Viru tänava pikendusena raiutud tänavat pidi Balti jaama. Tramme poleks ning ühissõidukiteks oleksid ainult bussid ja trollid.

Sõjahaavades linnade taastamise üldjooned pandi paika juba 1945. aasta juunis. Näiteks lubati, et purustatud Harju tänav saab uue ilme ning see saab olema laiem kui varem. Samuti oli teada Viru väljaku saatus. Seegi, et Nõmme jääb tolleaegset terminit kasutades individuaalelamute päralt, nagu ka Kristiine, Pirita ja Merivälja. Tööstus pidi koonduma Koplisse ja Lasnamäele, pearaudteejaam aga Ülemistele.