Nõmme klubi, rahvamaja, 29.10.1993Foto: Aivar Kullamaa
Eesti
6. august 2020, 00:07

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas „pool Nõmmet“ enampakkumisele läks

Esmalt oli 1933. aastal tilluke teade Nõmme Sõnumetes: „Peetri aedlinna turbaraba müügil. Linnavalitsus andis küsimuse majanduskomisjoni kaalumisele, kas ka Nõmme linn ostmise mõttes ülaltähendatud turbaraba müügist huvitatud ei ole.“

Järg tuli 6. augustil: „Boris Voogase nõudmisel tuleb enampakkumisel müügile Peetri aedlinna juurde kuuluv ühtne raba. Sinna hulka kuulub ka Pääsküla aedlinna tänavate ja avalikkude platside alune maa.“

Suurtest ajalehtedest püüdis Maa Hääl päev varem kõlava pealkirja „Pool Nõmme linna oksjonil“ all selgitada, miks oksjonit peetakse ja miks 33 hektari maa alghinnaks on vaid 100 krooni. Algul turbarabaks nimetatud ala olevat Maa Hääle väitel pool aedlinna koos parkide ja tänavatega. Üks Peetri aedlinna korraldava seltsi poolteistsajast liikmest olnud andnud  pojale veksli sajale kroonile ja selle välja lunastamata jätnud. Nüüd panigi poeg aedlinna haamri alla. Et seltsiliikmeilt raha saada, oli tahtnud varemgi võimu näidata ja lasi vähemalt ühe tänava kinni panna.

Olid keerulised ajad. Vabadussõjalastel parajasti jäme ots käes volikogus ja linnavalitsuses. Segastel põhjustel linn ei sekkunud ja Boris Voogas müüski ala maha. Tõsi, ostja Alfred P. pidi maksma alghinnast tublisti rohkem – 2050 krooni.

Peetri aedlinna, Petrovskaja sloboda, asutasid Pääskülla Peeter Suure merekindluse ametnikud 1912. aastal.