Foto: Andres Varustin
8. august 2020, 15:13
Uskumatu, kuid tõsi: püksinööbid korjanduskarbis on ülim ohverdus
Ajakirja Eesti Ajalugu sari „Vana kuld“ toob lugejateni katkeid ajakirjandusest, mis ilmunud ammusel ajal ning ehk unustuste hõlma vajunud, ent väärivad taas meeldetuletamist. Seekord katkend Eesti Noorusest (märts 1929).
Virulane kirjutab: „Viimasel armulauaga jumalateenistusel oli Rakvere kirikus rohkesti rahvast ja selle tõttu võis arvata, et korjanduskarpi vaeste jaoks kena summakene kogub. Kassa avamisel selgus vastupidine nähtus. Karpi oli õige palju püksinööpe ja vanu väärtuseta rahasid pandud. Nähtavasti oli mõne mehe patu bagaas vanajumala ette minekuks liig kerge. Seda saab nimetada ainult ulakuseks.“
Oleme vastupidisel arvamisel. Mitte ulakus pole see, vaid eneseohverduse ülim kraad, kui kodanik muu raha puudusel oma püksinööbid korjanduskarpi surub ning siis kätega pükse hoides koduteed algab. Valmistatagu neile kirikus esimeses reas aukohad!
Kommentaarid (0)