Eesti

73. osa

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Nukrad hauad niitmata rohus 

Voldemar Kuslap, 18. august 2020 14:45
Foto: Tiina Kõrtsini
Järva-Madise Matteuse kirik on Järvamaa väikseim ja üks vanimaid kindluskirikuna ehitatud pühakodasid, kus on kuulsate meistrite Christian Ackermanni ja Arent Passeri töid. Pikki aastaid töötas siin pastorina meie vanema kirjakeele kujundaja Heinrich Stahl. Kuid kirikuümbrus ja kalmistu vääriksid märksa enam peremehetunnet ja korrastavat kätt. Nähtu on ilmne regionaalpoliitika tagajärg.

Hukkunute monument

Kiriku kõrval püüab pilku mälestussammas Järva-Madise kihelkonnast pärit inimestele, kes hukkusid Eesti vabadussõjas ja I maailmasõjas. Skulptor Voldemar Melliku loodud hallist graniidist monumendi tipus on kiiver, mõõk ja padrunitasku. Sammas avati 1929. aastal, ent hävitati nõukogude ajal ning taasavati 1989. aasta jaanilaupäeval.

Hukkunute monumentFoto: Peeter Langovits

Pille Salveste

Esmalt agronoomikutse omandanud Pille Salveste õppis hiljem hoopis kirikuõpetajaks ning teenis kuni surmani Järva-Madise Püha Matteuse kogudust. Teda teati kui head heebrea keele tundjat ning elurõõmsat vaimulikku.

Haual on meeldejäävalt kaunis, sisselõigatud ristiga mustast marmorist hauatähis, mille juures mõjub kontrastina niitmata muruga kirikuümbrus.

Pille SalvesteFoto: Peeter Langovits

Perekond Vietinghoff-Scheel

Baltisaksa aadlisuguvõsa Vietinghoff-Scheeli liikmetele kuulus Eestimaal mitmeid mõisaid. Nende hauaplatsil puhkab ka Saksa kolonel, Eesti taasiseseisvumisele ja NATO liikmeks saamisele kaasa aidanud Konrad Alexander Heilmann, kes oli ema kaudu Vietinghoff-Scheelide sugulane.

Hiljuti restaureeritud hauaplatsi ümbritseb kõrge sepistatud väravatega kiviaed, mis varjab mitut graniidist risti, hauaplaate, aia tagaküljele kinnitatud dolomiidist tahvleid ja igihaljaid põõsaid.

Perekond Vietinghoff-ScheelFoto: Peeter Langovits

Perekond Douglas

Šotimaa päritolu Douglase aadlisuguvõsa käes oli mitmeid aastakümneid Albu mõis. Perekonna tuntuim esindaja oli Eestimaa maanõunik ja kuberner krahv Gustav Otto Douglas, kellest rahvasuu pajatas ka hirmsaid lugusid – ta olevat alamaid igatmoodi sadistlikult piinanud, muu hulgas isegi nende nahka nülginud.

Järva-Madise kirikuaias seisab Douglase suguvõsa ümmargune kivist ehitatud, ümara kupliga hauakabel.

Perekond DouglasFoto: Peeter Langovits

Perekond Hansen

Kirikuaia kõrval laiuval vanal kalmistul puhkavad kirjanik Anton Hansen Tammsaare vanemad Ann ja Peeter. Tammsaare isa peetakse romaani „Tõde ja õigus“ ühe peategelase Andrese prototüübiks ning ema kahasse Krõõda ja Mari prototüübiks.

Hansenite hauaplatsil seisavad nimesiltidega tähistatud sepisristid.

Perekond HansenFoto: Peeter Langovits

Jakob Sikenberg

Jakob Sikenberg oli „Tões ja õiguses“ Oru Pearu prototüüp. Sikenberg elas Tammsaare naabertalus, oli pearulikult kaval, armastas purjutada ning vedas kirjaniku isaga pidevalt vägikaigast, seistes nii alatasa kohtulaua ees.

Vimkameeste kalmul võime näha šabloonseid malmriste.

Jakob SikenbergFoto: Peeter Langovits

Perekond Grossthal

Kohalik tark talumees Hans Grossthal oli Anton Hansen Tammsaare ristiisa ja tuline rahvusliku liikumise pooldaja. Tema oli romaanis „Tõde ja õigus“ aruka Hundipalu Tiidu prototüübiks.

Hauaplatsil on kalmud paraku vaid aimatavad.

Perekond GrossthalFoto: Peeter Langovits

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee