Vana aja asjad: uhke savipiip, ilus ripplukk ja rahakott rublaajast

Sajanditetagune pahe

Suitsetamispahe jõudis Eesti aladele ilmselt 17. sajandi algusaastatel, kui see siia sisse toodi. Juba sajandi keskpaigaks levis suitsetamine rahva hulka. Pildil olev savipiip koos puitvutlariga pärineb 18. sajandist ja on ajastule tüüpiline. Seesuguste Hollandis ja Inglismaal valmistatud piipude varretükke leiab meie linnade arheoloogilistel väljakaevamistel palju.

Ilus ja tõhus

See uhke ripplukk oli kasutusel ühe tallinlase kodus 18. sajandi esimestel kümnenditel. Massiivne raudlukk, dekoratsioon ja lisatud vaskdetailid annavad tunnistust, et taba omanikule olid olulised nii luku töökindlus kui ka ilus väljanägemine. Lukuga on kaasas kaks võtit, mille pead on ehitud sama ornamendiga, millega luku küljedki.

Uhke asi peeglilaualt

Pildil on uhke ehtelaegas 17. sajandi teisest poolest. Ilmselt kuulus see mõne kõrgest soost proua buduaari. Puitlaegas on nii seest kui ka väljast kaunistatud ajastukohaste maalingutega. Tähelepanuväärne on ka metallitöö, mida laeka väliskaunistuste puhul on tehtud. Eriti silmatorkav on vappi meenutav lukuplaat. Peale põhihoiukoha on laekal ka väike küljesahtel, kus sai hoida väiksemaid kudinaid.

KAS MÄLETATE?

Rahakott rublaajast

Naisterahakott 1980. aastatest viib tagasi rublaaega, kui rahatähed olid praegustega võrreldes väiksemad ja kulusid päris nartsuks kätte. Kui rubla juba lepalehe ekvivalendiks muutus, jäi tihti seesuguse rahakoti kahest vahest paberrahale väheks. Raha ei maksnud midagi, seda oli palju, aga osta polnud midagi. Peeglisahtlisse mahtus ilusti ära hoiukassaraamat. Kas keegi veel mäletab pangaprotseduure enne pangakaardi kasutusele võttu?

Hea oli selle rahakoti kopikasahtel, mis mahutas päris palju. Tõsi, vahel väsis trukk ära ja kogu mündivägi veeres põrandale, seda tavaliselt sobimatus kohas, näiteks vorstisabas. Hoolimata raha väärtusetusest pidi rahakotti hästi hoidma, sest sellel oli peegel ja teadagi – purunenud peegel tähendab ju seitset aastat õnnetut armastust.