1984. aastal alanud Varbola linnuse läänepoolse väravakäigu väljakaevamistelt leiti käigu õuepoolselt suuesiselt peaaegu tervena säilinud kannus. See on V-kujuline ning veidi allapoole kaarduvate lamekumerate haaradega rauast sepistatud ja hõbedaga kaetud uhke ese, millel on ratsu ergutamiseks mõeldud püramiidjas oga ning haarade ja oga vahel pikk ogavars. Haara otstes on pikliku piluga laiend, millest pisteti läbi rihm või nöör kannuse jala küljes hoidmiseks.
Sellise kujuga kannused tulid kasutusele varasemate U-kujuliste kannuste asemel 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses ja neid on teada üsna arvukalt ka Vana-Vene, sh Novgorodi arheoloogiliste leidude hulgas. Kuna Varbola kannusel on V-kujuliste kannuste hilisematele tüüpidele iseloomulikud tunnused, peaks see kuuluma ajavahemikku 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi esimese pooleni.
Seega võiks Varbola kannuse siduda 1212. aasta talvel aset leidnud sündmustega, kui Novgorodi vürst Mstislav Mstislvitš Udaloi (Uljas) tegi Vaiga ja Järvamaa kaudu sõjakäigu Harjumaale. Retke kulminatsiooniks oli mitu päeva kestnud Varbola linnuse piiramine, mis lõppes pärast seda, kui linnuses olijad maksid venelastele kopsaka lunaraha. See oletus tuleb siiski kõrvale heita, kuna Vana-Vene kroonikates ja Henriku Liivimaa kroonikas pole öeldud midagi Varbola piiramise ajal linnusesse sissetungimise kohta. Just seetõttu ei saa ka väravakäigu õuepoolsele esisele jäänud kannust pidada piirajate omaks. Pigem võis see kuuluda mõnele kohalikule ülikule või tema kaaskondlasele.
Varbolast leitud kannus on tallel Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogus.
Kommentaarid (0)