Eesti

Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Kolga-Jaani väärikad lahkunud 

VOLDEMAR KUSLAP, 30. juuli 2020, 13:41
Foto: Tiina Kõrtsini
Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad on üldiselt heas korras. Igas Eesti Ajaloo numbris viib ta lugejad jalutuskäigule ühte surnuaeda.

Esimene lahkunu maeti kirikuõpetaja Ludwig Nikolaus Rückeri rajatud Kolga-Jaani kalmistule 1772. aasta septembris. Surnuaeda laiendas Rückeri poeg Franz Ludwig ja nüüdseks on see kasvanud mõlemale poole maanteed. Kalmistul puhkab mitmeid kultuuritegelasi ja ajaloolise tähtsusega isikuid ning seal asub ka küüditamisohvrite mälestusmärk.

Villem Reiman

Kirikuõpetajast ja kirjandusloolasest Villem Reimanist kujunes rahvusliku liikumise üks silmapaistvamaid eestvedajaid, kes levitas rahvusideid, hoolimata pidevatest probleemidest Vene riigivõimuga. Ta seisis Eesti karskusseltside kesktoimkonna ja Eesti kirjanduse seltsi eesotsas ning kirjutas esimese teadusliku ülevaate Eesti ajaloost.

Väärika mehe mälestuseks on püstitatud monumendid Toomemäele ja Kolga-Jaani kiriku ette, pastoraadis asub tema tegevust tutvustav muuseum. Hauda tähistab massiivne hallist graniidist rist.

Villem Reiman

Ludwig Nikolaus Rücker

Saksamaal sündinud ja Jena ülikoolis usuteadust õppinud Ludwig Nikolaus Rücker töötas Eestisse tulles esmalt mitmel pool koduõpetajana. Seejärel sai temast aastakümneteks vaimulik Kolga-Jaani koguduses, nagu ka tema pojast ja pojapojapojast.

Suguvõsa patriarhi haual seisab kaunis pitsiline metallrist, mille ees on mälestuskivi kolme põlvkonna Rückeritele.

Ludwig Nikolaus Rücker

Perekond Amelung

Rõika-Meleski klaasivabrikut juhtisid rohkem kui sajandi vältel Amelungi pere liikmed – alates Saksamaalt saabunud Anton Amelungist ja lõpetades tema pojapojapoja Friedrichiga. Viimane oli ka aktiivne kultuuriloolane ja maletaja, Balti maleliidu esimene sekretär, mitme raamatu ja maleajakirja autor.

Jõukate töösturite kalmul on kolm üllatavalt tagasihoidlikku ristikest.

Perekond Amelung

Jaan Rümmel

Kolga-Jaani koolmeister Jaan Rümmel pani aluse kohalikule koorilaulutraditsioonile. Tema koor osales esimesel üldlaulupeol ning pälvis 1887. aasta Tartu rahvapeol esikoha.

Kohaliku kultuuriedendaja hauda hoitakse tänutundega korras.

Jaan Rümmel

Rõõt Meijel

Rõõt Meijel oli Kolga-Jaani kihelkonna tuntuim rahvalaulik, kelle käest kirjutati üles ligi paarsada laulu. Pulmadesse ja teistele pidustustele alati oodatud naine suri 1897. aastal 94aastasena, olles siis kihelkonna vanim elanik.

Mahajäetuna näival kalmul seisab hallist graniidist mälestuskivi.

Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärk

Kalmistu uuemas osas asub teise maailmasõja aegne matmispaik, mida tähistab 3,5 meetri kõrgune mälestussammas. See püstitati sinna 1949. aastal, on kaunistatud reljeefse pärjaga ning lisatud on tekst: „Kangelastele, kes on hukkunud lahingutes meie rahva vabaduse eest.“

Mälestusmärk sõjas hukkunutele

Küüditatute mälestusmärk

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee