Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestit hämmastas Põhja küttide leegion 

Tõnis Erilaid, 30. juuni 2020, 00:17
Foto: Aldo Luud
„Isamaaline liikumine võtab hoogu. Jaanipäeval hämmastas kodanikke, kui varahommikul pealinna tänavaile rivikorras ja muusika saatel ilmusid rohelise lipuga, sinise barett-peakattega ja kollase käisemärgiga mehed,“ kirjutab Uudisleht 30. juunil 1933. aastal.

Ajalehemehed läksid selgitama, kes olid need rohelise lipu mehed Põhja küttide leegionist.

Erilist vormi leegionäridel ei ole, öeldi Uudislehele. Välistunnuseks on märk mütsil ja rohelisel käsivarrelindil: sõõr, mille all vapikujuline Eesti lipu värvidega nelinurk kirjaga PKL. Nelinurga alusele toetub pruunivärviline vibulaskja kuju. Sõõri omakorda ümbritseb tammelehtedest pärg. Baretid on sinised nagu vabadussõjalastel.

„Rohelise lindi tagapõhjal on märk väga nägus,“ kiidab Uudisleht.

Paraku tuli Põhja küttidele varsti ots nagu kõigile vabadussõjalaste liikumisega seotud organisatsioonidele. See suleti sisekaitseülema määrusega 11. augustist 1933. aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee