Eesti vabariigi okupeerimine algas Soome reisilennuki allatulistamisega

1940. aasta 17. juuni keskpäevaks hõivasid Punaarmee üksused kõik Eesti sõjaväe kasarmud (lisaks veel muid hooneid), sundides eestlasi sealt lahkuma. Samal ajal sisenesid Tallinnasse ka Balti laevastiku dessantüksused. 18. juunil võttis üha kasvav okupatsioonivägi oma otsese või kaudse kontrolli alla kõik raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised riigi funktsioneerimiseks vajalikud objektid.

1940. aasta juuni algusest valmistas NSV Liit intensiivselt ette sõjalist operatsiooni kolme Balti riigi täielikuks okupeerimiseks. 9. juunil 1940 kehtestati NSVLi kaitse rahvakomissari marssal Sergei Timošenko direktiiviga nr 02622 Balti riikide ümber mere- ja õhublokaad. Balti sõjalaevastiku eesmärgiks oli hõivata Eesti ja Läti sõjalaevad ja kaubalaevastik, samuti vallutada dessantoperatsiooniga Tallinna sadam ning rannakaitsesuurtükkide patareid Naissaarel, Aegnal ja Suurupis. Selleks toodi Hanko sõjaväebaasist Paldiskisse merejalaväebrigaad.

Ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks jõudsid lõpule 14. juuniks. Õhublokaadi järgides tulistasid kaks Venemaa pommituslennukit DB-3 juba 14. juunil Eesti territoriaalvete kohal Keri saare lähedal alla Tallinnast startinud Soome reisilennuki Kaleva, hukkus üheksa inimest.