SINIMUSTVALGE SÜND: „Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!“

Eesti üliõpilaste seltsi värvid sinine, must ja valge ei olnudki algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Esialgu konkureeris nendega ka sinise, musta ja rohelise kombinatsioon (korporatsiooni Rotalia värvid). Üliõpilasorganisatsioonide lipuvärvidega on suuremal või vähemal määral seotud ka praegused Saksamaa ja Läti riigilipud.

Eesti rahvuslipu ajalugu on tihedalt seotud esimese eestlaste üliõpilasorganisatsiooni Eesti üliõpilaste seltsiga. EÜS loeb enda tegevuse alguseks 1870. aastat. Esialgu tegutseti mitteametlikult. 1881. aastal valiti selle lipu värvideks sinine, must ja valge. 1884. aasta 4. juunil õnnistati see sisse Otepää kiriklas. Kuna lipp sai hiljem meie rahvuslipuks ja Eesti vabariigi riigilipuks, loetaksegi seda kuupäeva sinimustvalge lipu sünnikuupäevaks. Algne EÜSi lipp on säilinud läbi sõdade ja okupatsioonide ning on tänapäeval hoiul Eesti rahva muuseumis.

1881. aasta 29. septembril määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (see loodeti registreerida EÜSi baasil) asutamiskoosolekul usuteaduskonna üliõpilase Aleksander Mõttuse (1859–1932) idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine oli Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus ning tõe ja rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must oli kodumaa mulla ja rahvuskuue värv, valge aga rahva püüd õnne ja valguse poole.