30. juuni 2020, 16:18
71. osa
Voldemar Kuslapi kalmukolumn | Maarahva rahula Ambla ja Rakvere teede vahel
Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad on üldiselt heas korras. Igas Eesti Ajaloo numbris viib ta lugejad jalutuskäigule ühte surnuaeda.
Bariton Voldemar Kuslap käib sageli kalmistutel kultuurilooliste huvide ja mõtetega. Tema meelest on meil kõrgel tasemel kalmistukultuur ning rahulad on üldiselt heas korras. Igas Eesti Ajaloo numbris viib ta lugejad jalutuskäigule ühte surnuaeda.
Väike-Maarja Vana kalmistu rajati 1774. aastal Ambla ja Rakvere maanteede vahele ja seda hakati kutsuma maarahva surnuaiaks. Kui kohalikku kirikuaeda maeti peamiselt sakslasi, siis Vanal kalmistul leidsid oma puhkepaiga reeglina ainult eestlased. Vaid surnuaia idanurka maeti 19. sajandi alguses Poolast Eestisse saabunud juute.
Jakob Liiv
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)