Eesti

Eesti salapiirituse lõppjaam: keeluseadus tegi Helsingist väikese Chicago 

Marko Kadanik, 23. juuni 2020, 14:56
Kodune pidu Soomes 1920. aastatel. Loomulikult ei puudunud laualt ka naps.Foto: Harald Rosenberg / Helsinki City Museum

Juunikuu on jäänud soomlaste ajaloomällu tuliste tähtedega: 1919. aasta 1. juunist hakkas kehtima „kuiv seadus“. See aga tähendas, et joomine ja vägijoogid läksid lihtsalt põranda alla. Salapiirituse veost on Eestis palju räägitud, sellest filmegi tehtud ja raamatuid kirjutatud. Paraku tavaliselt vaid sinnamaale, kui piiritus Soome randa jõudis. Mis sai meie piiritusest edasi, kes ja kuidas selle ära tarbis? 

Soome keeluseaduse juured ulatuvad 1907. aastasse. Juba siis taheti alkoholi tarvitamist piirama hakata, kuid tsaar Nikolai II jättis seaduse kinnitamata. Soomlased aga ei jätnud jonni, võtsid asja uuesti teemaks ja Kerenski ajutise valitsuse ajal läks kinnitamine õnneks. 

Keeluseaduse eestvedajad olid sotsiaaldemokraadid. Kurjad keeled räägivad, et oma osa oli ka naiste valimisõigusel, mille Soome eevatütred said maailmas esimestena – 1907. aastal pääses parlamenti 19 naissaadikut. Veebiväljaanne yle.fi nendib, et keeluseadust tuntigi eelkõige „naiste seadusena“.

Samal teemal

29. juuni 2020, 22:49
EESTLASED HAIGED? Helsingi koroonakoldes nakatusid ehitusel töötavad võõramaalased

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee