Eesti

Vana kuld: Järvamaalt leiti muinasaja lõpus valmistatud ristripats 

Kristi Tasuja, 16. juuni 2020, 14:01
Foto: KRISTI TASUJA
Ajakiri Eesti Ajalugu tutvustab igas numbris üht leidu Maarjamaa maapõuest. Seekord toome teieni sellise aarde...

Mis? Ristripats
Kus? Järvamaa
Millal? 2018

2018. aastal avastati Järvamaalt erinevaid ehteid, mille seas oli ka üks võrdhaarne ristripats. Leiu valmistamisajaks on arvatavasti 12. sajandi lõpp või 13. sajandi algus ehk muinasaja lõpuperiood. Kõige enam on ristripatseid leitud kalmetest. See ehteliik on Eesti arheoloogilises materjalis laialt levinud, kuid huvitavaks muudab selle lõpuni viimistlemata ehk ebaõnnestunud valuga kuju.

Lohakalt tehtud ehe ei näita aga siinsete ehtemeistrite saamatust, vaid kõneleb ehete otstarbest. Kui ehteid seostatakse pigem eesmärgiga pakkuda silmailu, siis poolikult viimistletud kaunistused annavad tõestust, et ehetel on muinasajal olnud ka oluline sümboolne funktsioon.

Arvatavasti on kiiruga valmistatud ristripatsite ajendiks olnud vajadus ese ruttu kasutusse võtta, näiteks surnule matusel kaasa panna. Sellest võib järeldada, et riste on valmistatud Eestis kohapeal, mitte pole kaugemalt toodud. Hauda kaasa panemiseks valmistatud ehe näitab, et ripatsit eluajal keegi ehtena ei kandnud.

Matustel kaasa pandud esemete põhjal on võimalik saada infot varasemate uskumuste kohta. Arheoloogid ja ajaloolased on palju arutlenud, kas muinasaegsed ristripatsid on seotud varase kristluse levikuga või on need mittekristliku maagilise tähendusega. Kindel on aga see, et Järvamaalt avastatud ristripatsi puhul pole olnud oluline selle kaunis välimus, vaid ülesanne, mida see hauataguses elus täitma hakkab.

Leid: Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee