Mis toimus 1957. aastal? Avati Tallinna moemaja, Laika lendas kosmosesse

Sünnib populaarne raamatusari

Eestis hakkab ilmuma ainulaadne sari Loomingu Raamatukogu. See on ajakirja Looming lisaväljaanne, mille kaante vahel suudetakse veidi vabamalt ja kiiremini tuua eestlasteni tõlkekirjandust, mida muidu ilmub väga kasinalt. Sari muutub kiirelt populaarseks, sest see on kui värskendav tuul Euroopast. Esimesed avaldatud raamatud on Pentti Haanpää „Elu suurelt maanteelt“ (soome keelest tõlkinud Vaime Kabur) ja William Jacobsi „Säravad suled“ (inglise keelest tõlkinud Edith Roks). Kolmas sarja raamat on aga Eesti autori Friedebert Tuglase sulest – „Ühe Norra reisi kroonika". Kokku ilmub esimesel aastal Loomingu Raamatukogus 24 numbrit.

Tallinnast saab moekeskus

22. mail avatakse Tallinna moemaja, mis hakkab ajapikku kujundama kogu suure Nõukogude Liidu naiste maitset ja riietumisstiili. Moemaja kunstnike loominguna sünnivad näidiskollektsioonid, mida esitletakse moedemonstratsioonidel ja ka rahvusvahelistel üritustel. Masstootmisse neid paraku ei võeta, nii et tavainimene saab neist kollektsioonidest vaid ideid ammutada.

Aasta hiljem hakkab moemaja välja andma ajakirja Siluett – moepiiblit, millest võtavad snitti naised Eestis ja mujalgi. Eriti hinnatud on ajakirja lõikelehed, mille abil saab igaüks endale moekad rõivad õmmelda. Defitsiidi ajastul neid ju poest ei saa.

Kits maalib Pärnu jõge

Pallase haridusega kunstnik Elmar Kits veedab 1957. aastal palju päevi Pärnus, jalutab jõe ääres ja takseerib selle ümbrust. Ta loob suurt pannood, mille on tellinud üks ettevõte. Hiigelmaal tuleb neli meetrit lai ja poolteist meetrit kõrge. Sellele jäädvustub panoraamne linnavaade, kus on näha sadam, Vana-Pärnu sild ja kaluritega jõgi. 

Kits on maalinud selliseid pannoosid ka teiste Eesti linnade vaadetega. Samal 1957. aastal  valmis „Talvine Viljandi maastik“ Viljandi Linna Täitevkomitee istungisaalile ja „Tartu vaade Emajõelt“ hotellile Park Tartus. Pärnu jõest pannoo tegemise kohta kunstnik ühtegi märget  ei tee ja sestap jääbki saladuseks, mis ettevõte temalt selle maali tellis. Aastaid hiljem ehib pilt mõnda aega Pärnu linna täitevkomitee saali seina.

Laika läheb kosmosesse

Nõukogude Liit saadab 4. oktoobril Maa orbiidile esimese tehiskaaslase, mis kannab uhket nime Sputnik 1. Kerakujuline tehiskaaslane teeb Maale tiiru peale 95 minutiga, kulgedes sellest umbes 800 kilomeetri kaugusel. Kuna akud võimaldavad Sputnikul töötada vaid kolm nädalat, saadakse sellega viimane kontakt 26. oktoobril.

3. novembril saadetakse välja juba järgmine tehiskaaslane, Sputnik 2, millega reisib ka esimene elav kosmonaut – koer Laika. Au ja kuulsuse eest maksab Laika oma eluga. Ta sureb juba 5–7 tundi pärast starti, sest Sputniku soojusregulatsiooni süsteem ütleb üles ja selles valitsev temperatuur tõuseb ettenähtust kõrgemaks.

Laul, mis jääb helisema

Kujutlege oma kõrvu Heli Läätse häält, mis laulab:
„Ei kunagi, ei iial keegi,
või asendada mulle sind.
Ja kuigi aastad kustutavad leegi,
su samme kaja kõikjal saadab mind…“

Selle viisi loob 1957. aastal Evald Vain – helilooja, kelle lood kuuluvad Eesti levimuusika klassikasse. Ometi jääb Vain ise tagaplaanile, töötades ligi 30 aastat Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris oboemängijana. Ta mängis ka levi- ja džässmuusikat, viiulit ja saksofoni. Nii sellele kui ka paljudele teistele mehe lauludele on teksti kirjutanud helilooja abikaasa Erika Vain. Ei, mitte kirjanik, vaid hoopis priimabaleriin, kes säras pärast sõda Estonia laval peaosades.

UNUSTAMATUD INIMESED

Režissööri esimesed tuleristsed

Noor 32aastane režissöör Kaljo Kiisk lööb 1957. aastal kaasa kahe omamaise mängufilmi tegemisel, mõlemad esilinastuvad aasta lõpus. Enne seda on ta kätt proovinud vaid ühe filmi juures, nii et kogemusi on veel napilt.

Filmi „Pöördel“ tegemist alustati juba 1956. aasta suvel, kuid halbade ilmade tõttu venisid  võtted ka järgmisse aastasse. Kaljo Kiisk on „Pöördel“ teine režissöör. Raamatus „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast“ tõdeb autor Andres Laasik, et hiljem soovis Kiisk end sellest tööst ilmselt distantseerida, jättes end filmiga seoses mainimata. Samas on ta nimetatud režissööriks nii tiitrites kui ka montaažilehel. 

„Pöördel“ räägib sellest, kuidas kolhoos Võit käib senise esimehe Mihkel Vuti (Franz Malmsten) juhtimisel kõvasti alla. Uueks juhiks saab noor kommunist Raivo Kotkas (Gunnar Kilgas), kes taastab kolhoosnike usu nende töösse. Näitlejatena löövad kaasa veel Ants Eskola, Katrin Välbe, Ellen Kaarma, Rein Aren, Ants Lauter, Asta Vihandi.

Keskkomiteelt on tulnud korraldus, et „Pöördel“ peab olema tõeline kolhoosifilm, mis näitab, kuidas maal kord uueks muudetakse. Ilmselt just seetõttu soovib Kaljo Kiisk hiljem „Pöördel“ tegemisest vaikida. Ta pole ainus! Ka peategelast mänginud Gunnar Kilgas on hiljem öelnud: „Hirmuga vaatan mõnikord, et ega teda nende vanade filmide kavas ole … Õnneks mitte.“

Järgmine film, „Juunikuu päevad“, on samuti ideoloogiast pungil – see käsitleb töösturiperekonna pahesid ja kodanliku Eesti Vabariigi mandumist. Kaljo Kiisk on filmi kaaslavastaja. Andres Laasik kirjutab oma raamatus: „Võib vaid imestada, kuhu kõikjale pidi jõudma noor mees, kes oli tulnud filmi, õhukeseks pagasiks vaid näitleja- ja näitejuhikogemus Draamateatrist. Kiisa allkiri oli paberitel, millega tunnistati sobivaks dekoratsioonid ja muusika, rääkimata näitlejate juhendamise sisulisest tööst, mida tuli teha ihuüksi. Selline kallutatud töökoorem polnud mõistagi õiglane, kuid kaebamist tol ajal polnud.“

Õnneks saab Kaljo Kiisk järgmisena tegeleda filmiga, mis pakub talle kunstilist rõõmu ja toob ka edu. See on komöödia „Vallatud kurvid“ (1959).

RAAMAT
„Väike esperanto-eesti ja eesti-esperanto sõnaraamat“
Eesti Riiklik Kirjastus, 1957

Suures Nõukogude Liidus oli üks ja ainus tähtis keel, mida pidi oskama iga inimene – see oli vene keel. Koolides õpetati ka saksa ja inglise keelt, kuid nendega oli suletud riigis üsna vähe midagi ette võtta.

Suurte varjus elas aga veel üks omapärane keel, esperanto. See on tehiskeel, millel leidub isegi emakeelena rääkijaid – peredes, kus ema ja isa on eri rahvusest. Üks maailmakuulus esperanto keelega kasvanud isik on näiteks USA riskikapitalist, filantroop ja publitsist George Soros.

Eestis kandis esperanto keele leviku eest hoolt tõlkija ja tuntud esperantist Henrik Sepamaa (1905–1990).Ta õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti ja romaani filoloogiat ja tegutses esperanto keele lektorina. Taskuformaadis esperanto ja eesti keele sõnaraamat ilmus Eestis vaid aasta pärast seda, kui Sepamaa oli 1956. aastal vabanenud Komi vangilaagrist.

Kuidas siis kõlab see saladuslik esperanto keel? Eesti sõna ema on esperanto keeles patrino, isa on samalaadne patro. Järgnevalt veel vihjeid, mida võite kohe salakeelena kasutusele võtta: kodu on hejmo, rahu on paco, tervis on sano ja armastus – amo.