Eesti

KATK KUI MUUSA: epideemiatest on sündinud nii kunsti-, kirjandus- kui ka linateoseid 

Kristin Aasma, Triin Tael, 10. mai 2020, 08:38
Bernt Notke „Surmatants“Foto: Wikimedia

Nagu juba psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud märkis, on surmahirm üks inimese võimsamaid liikumapanevaid jõude. Seda on oma loomingus kasutanud kunstnikud, kirjanikud ja linateoste loojad juba hallidest aegadest ning teevad seda tänini. Bernt Notke „Surmatants“, Giovanni  Boccacco Dekameron“, Albert Camus’ „Katk“, Gabriel García Márquezi „Armastus koolera ajal“, Michael Crichtoni „Andromeda“, Andrus Kivirähki „Rehepapp“... Need on vaid mõned näited teostest, kust katk või mõni muu kiiresti leviv surmatõbi punase niidina läbi jookseb. Millistest veel? Praegu on paras aeg vähemalt mõned neist meelde tuletada.


„Surmatants“

Katk, aga ka muud surmatõved panid inimesi elu ja surma ning kaduvuse üle sügavamalt juurdlema. Musta surma ees olid kõik võrdsed, hoolimata seisusest. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli.

Samal teemal

15. mai 2020, 10:45
Hannes Hermaküla: 20 aastat tagasi kaotasin oma isa, keda mul väga polnudki
10. mai 2020, 17:43
Mobiilside andmete analüüs näitab, et üks Wuhani labor pandi oktoobris karantiini
10. mai 2020, 12:00
VIDEO Ariana Grande ja Justin Bieber avaldasid pandeemiahümni
8. mai 2020, 17:05
Alo Malt | Kriisiaja aforisme

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee