Eesti

Eesti ühe suurima tehase töötajaskond kõikus aastate jooksul kümneid kordi

DVIGATELI AMEERIKA MÄED: vagunitehasest mööblitootjaks ning lõpuks kosmose- ja tuumaettevõteks 

Hanno Ojalo, 8. mai 2020 20:25
KOSMOSE- JA TUUMAETTEVÕTE: Vaade Dvigateli tsehhile 1990. aastatel.Foto: Vambola Salupuu

1899. aasta 9. mail õnnistati pidulikult sisse üks omaaegse Tallinna suuremaid ja olulisemaid tööstusettevõtteid, aktsiaselts Dvigatel. Uue vaguniehitustehase põhikirja oli 1897. aasta oktoobris kinnitanud Venemaa tsaar Nikolai II isiklikult. Enim on seal töötanud umbes 10 000 ja halvimatel aegadel 126 inimest.

1898. aasta 18. juulil toimus Peterburis Dvigateli aktsionäride esimene koosolek. Rajatava tehase asukohaks valiti Tallinn, täpsemalt aga Lasnamägi, mis sobis oivaliselt: ühel pool oli Tallinna–Tartu maantee, teisel pool Tallinna–Peterburi raudteeliin, samuti paekivikarjäär, kust sai ehitusmaterjali. Ehitamine käis tolle aja kohta imekiirelt – Dvigateli ehitamisega olid ametis kuni 8000 töölist ja valmis sai see kõigest üheksa kuuga.

Ettevõtte maa-ala, mille pindala küündis 116 hektarini, oli ümbritsetud ligi nelja kilomeetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse kivimüüriga. Koos mitmete lisakruntidega ulatus selle suurus 131 hektarini. Aasta jooksul ehitati 220 hoonet – katlamaja, remondi- ja montaažitsehh, treimis-, valu- ja sepikoda, saeveski, sadulsepa-, puusepa- ja lukksepatöökoda, 20 kilomeetri pikkune harutee, mis ühendas tehast raudteega ja palju muidki objekte. Esialgu töötas Dvigatelis 4000 inimest, neist 70 insenerid ja 55 kontoripersonal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee