„Elektroni isa“ J.J. Thomson.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
30. aprill 2021, 07:15

MINEVIKUHETK | 30. aprill: Briti füüsik avastas aatomist väiksemad osakesed

30. aprillil 1897. aastal avastas Briti füüsikaprofessor J.J. Thomson, et aatomid koosnevad veelgi väiksematest komponentidest. Kuigi Thomson nimetas neid osakesi „korpusteks“, teatakse neid tänapäeval elektronide nime all.

Teadlased polnud enne 1897. aasta aprilli teadlikud, millest aatomid koosnevad. Cambridge'i ülikooli mainekas professor Joseph John Thomson tegi elektronide olemasolu kindlaks katoodkiirte uurimise teel. Ta jõudis 1879. aasta 30. aprillil järeldusele, et kuna kiiri moodustavad osad olid tuhat korda kergemad kui kergeim aatom, pidi olemas olema veelgi väiksemad osakesed. Thomson leidis, et katoodkiiri saab elektri- ja magnetvälja abil kallutada, mistõttu koosnevad need laenguga osakestest.

Nobeli preemia pälvinud Thomson võrdles kujundatud aatomimudelit ploomipudingiga. Eestis on see rohkem levinud „rosinasaia mudeli“ nime all. Selle järgi on aatomid kerakujulised ja täidetud positiivse elektrilaengu massiga. Seal sees on negatiivselt laetud osakesed ehk elektronid – nagu rosinad saias. Thomsoni mudel ei püsinud kaua aktuaalsena. Ploomipudingi analoogia lükkas ümber Thomsoni õpilane ja kolleeg Ernest Rutherford 1910. aastal. Rutherford arvas, et aatomi positiivne laeng asub hoopis selle tuumas – sellist aatomimudelit teame ka tänapäeval.