Eesti

Lugu ilmus veebruaris ajakirjas Tiiu

MEENUTUS | Aasta 1992 Lasnamäel: vastsündinuga kütteta ja veeta ühiskorteris (1)

M. T. / ajakiri Tiiu, 30. aprill 2020, 14:04
Lasnamägi märts 1992Foto: Tiit Veermäe / ETA /Õhtuleht arhiiv
Tiiu lugeja M. T. saatis oma mälestusi 1992. aasta eluolust Lasnamäel. Aasta kõige tähtsam sündmus oli tema tütre sünd. 

Lasnamäel elan praeguseni, aga 1992. aasta Lasnamäed ei saa kuidagi võrrelda praegusega. Elasime sel ajal üheksakorruselise maja eelviimasel korrusel. Ühiskorteris. Kolm aastat tagasi olime parandanud elutingimusi, vahetades südalinna väga suure ühiskorteri selle, veidi väiksema elanike arvuga ühiskorteri vastu. 

Sel ööl, kui tütar andis märku soovist sündida ja oli vaja kiirabisse helistada, läksin vääga ettevaatlikult alla tänavale ja õnneks leidsin töötava telefoniga putka. Enamik oli rüüstatud, sest suvel olid rublad vahetatud kroonide vastu ja töötasid need nüüd ju väärt rahaga. Lapse isa aga teenis Soomes markasid – võttis seal põldudel kartuleid.

1992. aasta algul köeti kortereid väga vähe. Kui oktoobris titega Pelgulinna sünnitusmajast koju tulin, polnud veel paar nädalat ei kütet ega ka sooja vett. Tegelikult ka külma vett, sest 8. korrusele jõudis see vaid öösel. Aastateks sai harjumuseks joogivett reservis hoida. Kütma hakati paremini aga juba sama aasta lõpus, ilmselt riikidevaheline tüli kuidagi lahenes. 

Lift kord töötas, kord ei töötanud. Kuulduste kohaselt oli liftimootorites metalli, mida tasus varastada ja maha müüa. Nii osutuski meie tuliuus välismaist päritolu titevanker õueminekuks sobimatu – võis juhtuda, et alla said, üles enam mitte. 

Kuna õue ei riskinud minna, siis kolis tütar ühes vankris rõdule. Magas hästi, isegi ülihästi, arvestades, et läheduses käis kogu aeg lõhkamine. Klaasid akende ees klirisesid ja vanker vappus – pikendati Lasnamäe kanalit. 

Mitte ainsassegi bussi koos vankriga siseneda ei saanud ja polikliinikus käik oli rist ja viletsus. Aeg-ajalt seda siiski teha tuli, kuid arsti määratud füsioteraapiast tuli loobuda.

Olukorras, kus titevankriga bussi ei saanud, oli suureks abiks, et ümberringi hakkas järjest uusi keldripoode tekkima. Enne oma raha käibele tulekut ei olnud aga poes mitte midagi sellist müügil, mida saanuks värskeks, roheliseks ja tervislikuks nimetada. Saue aianditest ei tulnud isegi tavalist rohelist sibulat ja kui tuli, siis müügile ei jõudnud. Ometi lapsed kasvasid. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee