MINEVIKUHETK | 29. aprill: kapten Cook jõudis Austraaliasse

1728. aastal Inglismaal sündinud Cook liitus Briti kuningliku mereväega 1756. aastal Seitsmeaastase sõja alguses. Temast sai osav kartograaf, mis jäi ka kõrgemal positsioonil seisvatele isikutele silma. Pärast sõda andsid merevägi ja Londoni kuninglik selts talle salajase missiooni – Cook pidi väikesel, ent vastupidaval HMS Endeavour nime kandval laeval seilama ekvaatorile ning kaardistama Veenuse liikumist Päikese taustal. Teadlased lootsid, et saavad andmete põhjal arvutada Maa kaugust Päikesest.

Cook lahkus Inglismaalt 26. augustil 1768. aastal. Pärast esialgse ülesande täitmist asus ta otsima suurt kaardistamata maad, mille olemasolu mõned eurooplased uskusid. Nad nimetasid seda Terra Australis Incognita'ks, mis tähendas tõlkes „tundmatut lõunapoolset maad“. Esimest korda märkas Cook Austraalia idarannikut 20. aprillil 1770. aastal. HMS Endeavour seilas mööda rannikut põhja ning randus 29. aprillil Botany Bays, mis asub tänapäeval Sydney keskpunktist 13 km lõunas. 

Koos meeskonnaga veetis kapten maismaal kaheksa päeva ning kohtas selle aja jooksul ka Gweagali pärismaalasi, kellega ei õnnestunud ühist keelt leida. Püstolilasud ehmatasid pärismaalased eemale ja põhjalikumat kokkupuudet kohalikega ei esinenud. „Kõik mida nad paistsid meilt tahtvat, oli see, et me lahkuksime,“ kirjutas Cook logiraamatusse.

HMS Endeavour kaardistas üle nelja kuu Austraalia idarannikut. 23. augustil kuulutas Cook, et Austraalia idaosa ehk Uus-Lõuna Wales kuulub Briti krooni alla. Kapten kirjeldas Austraaliat viljatu paigana, millest eurooplastel majanduslikus mõttes kasu pole. Briti vanglad olid aga halvas seisukorras ning ülerahvastatud, mistõttu otsustati Uus-Lõuna Walesi karistuskolooniad luua, kuhu viidi Euroopast laevade viisi vange.